Asendaja võlud ja valud

Tere taas..

Lõpetasin täna tööpäeva ja olin pehmelt  öeldes püha viha täis. Kodu jalutades rahunesin vähe ja mõtlesin, et pean Teie kõikidega seda jagama. Samas ei taha ka negatiivsega alustada ja seega otsustasin ,et iga kord kui postitan, peab postitus sisaldama kindlasti midagi natukenegi positiivset.

Minu postituse peakangelanna on siis Kotkanägu (võib vabalt teda ka Kullinäoks hüüda aga kahjuks oleks see ropendamine). Niisiis see Kotkanägu.. Esmasel kohtumisel paistis igati tore naisterahvas. Silma järgi öeldes nii 28 - 38a. Välimuselt on püüdnud end järele aidata kunstküünte, -ripsmete ja firmapusaga, kuid kogu välimus tundus üldkokkuvõttes hoolitsemata, Nägu meenutas suhteliselt palju kotkast - nina kongus, silmad väiksed ja kurjad, nägu peenike. No, kes ise näinud on sellist inimest, siis saab aru millest räägin. Üldjuhul tunduvad mulle sellised inimesed kohe esmapilgul sellised kurjad, eemaletõukavad ja ülbed. Otsustasin "raamatut mitte hinnata kaane järgi" ja olla sõbralik. Nüüd tagantjärgi mõeldes, oleks võinud kohe selle raamatu prügikasti visata.
Mitmeid päevi temaga koos töötades ei saa ma aru, miks sellised inimesed tulevad üldse lastega töötama, kui võiks vabalt oma lollust ja viha välja elada kuskil administraatorina või ametnikuna. Olen käinud tööl vähemalt 70 eri lasteaias, töötanud sadade inimestega koos ja võin julgelt väita, et tema pole ainus. Selliseid olen kohanud kümneid.

Millega ta siis hakkama sai?

- Tavaliselt, kui inimesed meenutavad lasteaiaõpetajat, siis võiks silme ette lüüa pilt rõõmsast tädikesest/onust, kes võtab näeratus näol su vastu ning teeb kohe hommikul päeva ilusaks. Kotkanägu aga põrnitseb hommiku vara vihaselt altkulmu, ei ütle sõnagi ning vaimusilmas on puudu vaid raamatukoguhoidjatädi mustade raamidega prillid ning vihakortsud.

- Esmasele teretusele vastates, paneb lapse laua taha istuma ja pöördub vanema poole.
"Tere. Täna on selline eriline päev, kuna asendaja on tööl ja arvatavasti tuleb täna SELLINE ERILINE päev, kus midagi ei saa tehtud" Käivad kahemõttelised pilgud, lollid irved ja vanem asutab teele, jättes unesegase lapse laua taha istuma. Krips-kraps panen lapsele pudru ette, jahutan piimaga, söögipõll ette ja sätitan naeratades ta ilusti istuma. Laps vaatab kurvalt vanemale järgi ja põrnitseb ohates putru. Kotkanägu tuleb tähtsa näoga patseerides piimakruus ühes käes, kohvi teises käes ja asetab selle lapse ette. Järgneb pilk, mis ütleb: "Tegin tähtsa töö ära. Ise ei saanud hakkama vääää?". Ning istub oma kohvi lürpima. Inimene - kurat - sa tulid lastega töötama, mitte kohvi jooma sõbrannadega. Ja nii jätkub iga lapsega. Hoia jumal, kui tema peaks söögi ette panema. Järgneb veelgi etteheitvam pilk. Lapsed tihkuvad oma hommikust nuttu ja osad lihtsalt ei söö - kõik pole hommikuinimesed. Kotkanägu ei tee väljagi või siis jätkab oma mantrat - "kõik on korras. Midagi ei ole viga." Muidugi tuleb mul koristada nõud, pühkida lauad ja põrandad. Koristamise käigus märkan ,et üks väike poiss istub ja sööb rahus leiba aga putru ei puutu. Kotkanägu targutab teisele kasvatajale:" Mis siin imestada, et laps ei söö putru. Vanem ütles hommikul ,et laps on söönud hakklihakastet ja kartulit. Lapsele ei tohi anda sellist sööki hommikuks ja ta peab putru sööma." Vihase näoga proovib ta putru lapsele suhu suruda ja pika nutu peale üks lusikatäis läheb ka suhu(ning umbes kolm näole, kaks põllele ja 5 põrandale)..  Vihaselt viib pudru minema("JÄLLE ma pean ise kõik tegema") ja pomiseb midagi. Lõpetaks selle hommiku lausega:" Kes kurat sa oled ,et nii käitud." Krigistan hambaid ja hoidun harjaga virutamast,

- Jätkub rõõmus mäng. Igas ruumis on üks kasvataja ja 2-4 last tavaliselt. Mind jäeti koristamist lõpetama ning sujuvalt korjati kõik rahulikud lapsed teistesse tubadesse. 5 nutvat last jäeti mulle. 2 neist tõbised, üks võõrastas ja 2 neist igatses ema taga. Jätsin koristamise pooleli, lohutasin ja sättisin nad erinevaid mänge mängima. Üks, kes igatses endiselt tohutult oma vanemat, võtsin sülle ja koos koristasime lauad lõpuni. Osaliselt oli kõik rahunenud ning lõunani vedas peaaegu välja. Vahepeal mõned nutupursked tulid, millele järgnes koheselt laulukoor ka teiste poolt, kuid sai kuidagi hakkama. Suht läbi olin juba peale 3h tööpäeva. Siit küsimus: miks jäetakse nö "kogenematule asendajale" 11 lapsest, 5 nutvat last mängima? Niigi olen laste jaoks veel võõras ja hommikuti on lastel eriti rasked, kuna peab kodusest keskkonnast vanemate juurest lasteaeda tulema. Aaa.. unustasin mainida, et laste rühm on 1-3a., Mulle jäeti valdavalt 2a., kuna 3a on juba rahulikumad ja 1a. on süles rahulikud ja unised veel.

- Põhimõtteliselt jätkus kogu päev nii. Ning iga kord järgnes mulle Kotkanäo põrnitsev pilk. Pidevalt situatsioonid, kus tal tundus olevat, kas ükskõik või tegi vihase näoga töö ära. Päeva jooksul hoidsin end pidevalt tagasi, et ma jumala eest midagi ei ütleks ja ütlemise asemel tegin tema järel tegemata töö ära. Sest kokkuvõttes oleksid olnud kannatajaks pooleks ju lapsed.

- Õhtul tulid siis vanemad tasapisi oma võsukestele järele. Korraga Kotkanägu ärkas. Haaras lapse sülle, kelle vanem just tuli ja läks naeratades vastu. Alles hetk tagasi oli ta samale lapsele selja keeranud, kui pisike tahtis temaga raamatut vaadata, Niisiis.. läks ta naeratades vanemale vastu, ütles kenasti ,et päev on läinud hästi ja laps on ilusti söönud (no mis tal üle jäi) ja ka piisavalt maganud(nii palju kui ta Kotkanäo korraldatud kolina sees magada sai). Jutu lõpu lisas:" kahjuks oli jah täna selline teistsugune päev, kuna oli asendaja tööl." ja järgnes see PILK. Naeratasin vabandavalt ning mõttes tagusin Kotkanäo pead vastu seina.. Aitäh Sulle tore tädi :) Asendajat on kõige lihtsam süüdistada, kuid mina olen õnneks ASENDAJA. Siit ka lubatud positiivne osa: asendajana saan varsti oma teed minna ning ehk järgnevas töökohas pole Kotkanägu. Kuigi garantiid pole iialgi.

Viimaks saabus õhtu ja asutasin koduteele..

Tööpäevale pani punkti jõudmine parkimisplatsile.

Lasteaia parkimisplatsil, peaaegu värava ees, olid maas mandariinikoored, tühi suitsupakk, tühi kohvitops ja verine tampoon. Arvatavasti olid need seal olnud kogu päeva(sest ,kes ikka õhtuti kohvi joob). Kodu poole kõndides muigasin. Ehk kuulus see prügimägi Kotkanäole. Hommikul tööle tulles, võttis vihaselt lonksu kohvi, tõmbas kibestunult mõne suitsu, sõi hommikusöögiks mandariini, vahetas tampooni ja astus vihaselt oma vihatud töökoha poole. Sest milline muu poolearuline saab jätta lasteaia parkimisplatsile sellise prügihunniku? Vaid hooletu ja enesekeskne inimene. JUST selline, kes iial lastega töötada ei võiks.

Ilusat õhtut,
VaraValvur