Esimene postitus ehk räägime põhjustest

Istun siin juba pikka aega arvuti taga ja peas pöörlevad miljon mõtet..

"Milleks.. kustutaks kogu selle jandi ära.."
"Olen juba piisavalt vatti ja vilet saanud ja kõik inimesed ei ole tolerantsed.."
"Miks on kõike seda vaja kirja panna.."
"Kellele ja veelkord milleks, milleks, milleks.."

Viimaks otsustasin, et kui miski mind suunas seda sammu astuma (loe: blogi alustama), siis järelikult on see vajalik. Iga algus on raske, iga vari seinal, pole tont ja miski on ikka millekski vajalik.

Mõtlesin ka pikalt, et kuidas alustada. Siis lõi mulle pähe ammu nähtud muusikavideo algus, erinevad katked filmidest ning muide näol teadsin ma korraga kuidas alustada:

Tere.
Minu nimi on VaraValvur.
Olen lasteaiakasvataja.
Olen meessoost ja teen oma tööd suure uhkuse, pühendumise ja armastusega.

Eee.. deem. Vist läks valesti. Inimestel läksid silmad suureks ja peadest hakkas hõljuma suuri küsimärke nagu multikates.

Tere.
Minu nimi on VaraValvur.
Töötan lastega.
Olen heteroseksuaalne meessoost isik, kes teeb oma tööd suure pühendumisega.

Hmm.. midagi ikka vist läks valesti.

Kuid kahjuks ongi see minu argipäev. 24/7 pean jälgima pedantselt mida ma teen, kuidas ma teen, mida ütlen, kuidas olen jne. Sest kui eksin, siis on hukkamõist kerge tulema. Mina ei saa lihtsalt tööl käia ja olla. Pean kasvatama, olema eeskuju jne. Mina ei tohi eksida. Ja tegelt ma ei kurda..

Faktid: olen meesoost, kahe lapse isa, kes töötab lastega. Olen kogu elu lastega tegelenud. Kui olin vaevu 5a., hoolitsesin väikevenna eest. Kooliealiseks saades, tekkis pidevalt olukordi, kus pidin hoolitsema väiksemate ja/või väetimate laste eest(olid need siis klassikaaslased, sugulased, hoovikaaslased jne). Neid tõmbas vist minu poole, kuna nad teadsid, et sellele inimesele võib loota, saab toetust vms. Suuremates klassides kõik jätkus. Mul on hea organiseerimisvõime ning tahe pidevalt midagi uut õppida. Tihtipeale leidsin end jälle mingi grupi eesotsast ning pidin jälle vastustama. Vastutama, õppima, õpetama, õppima vastutama... olema eeskuju. Olen olnud erinevate spordialade treener, noortekeskustes vabatahtlik, lapsehoidja tuttavate lastele jne.. Praegu töötan välisriigis lasteaiakasvatajana. Ma ei tööta kindlas lasteaia vaid keerlen erinevates ringi, Töötan nö "asendajana".

Igatahes.. see töö tundus mulle õige ja loogiline tuleviku käik.

Järgnevates postides püüan ka selgitada sügavamaid keerdkäike ja otsuse tagamaid.

Olge siis kõik toredad..

VaraValvur.